MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) ühendab peremeditsiini residente ja kuni viis aastat erialal töötanud perearste. NOPE seisab selle eest, et Eesti peremeditsiin ja selle õpetamine areneksid ja oleksid eesrindlikud kogu maailmas.
Praegu on Eesti tervishoiu suurim probleem esmatasandi tööjõupuudus, ja mida aasta edasi, seda teravamaks see muutub. Eesti rahvastik vananeb ja suure tõenäosusega suureneb tulevikus vajadus arstiabi järele. Seejuures tuleb tagada, et igal inimesel oleks oma perearst ja igal perearstil oleks võimalik tegeleda ka ennetusega. Juba praegu puudub rohkem kui 30 nimistul perearst. Seejuures on 32% (arvuliselt 241) nimistuga perearstidest vanemad kui 65 aastat. See tähendab, et peame järgmiste aastate jooksul juurde leidma üle 250 uue perearsti, kes on valmis nimistuga töötama.
Eesti pakub sama kvaliteetset tervishoiuteenust kui teised arenenud lääneriigid, ometi palju odavamalt (7% Eesti SKT-st vs. EL-i keskmine 10%). Selline kokkuhoid on olnud võimalik tänu meditsiinipersonali missioonitundele. Paljud meie perearstid on kümnete aastate jooksul töötanud ilma ühegi puhkuseta, sest pole leidnud endale asendajat. See on tinginud kõrge läbipõlemisprotsendi perearstide ja pereõdede seas. 2022. aastal Eesti Perearstide Seltsi tehtud küsitlusest ilmnes, et COVID-19 pandeemia järel on 16%-st perearstikeskustest töötajad töökoormuse suurenemise tõttu lahkunud. Samas tasustab tervisekassa perearsti tööd 147 tunni eest kuus, mis tähendab, et perearsti palk on 87% eriarsti miinimumpalgast. Meie perearstkond vananeb ja uued tulijad ei ole nõus samadel tingimustel töötama.
Olgugi et aasta-aastalt on arstitudengite vastuvõttu Tartu Ülikoolis suurendatud, on lõpetajate arv vähenenud (2017. aastal lõpetas ülikooli 151 arsti, 2020. aastal aga 138). See näitab, et vaid vastuvõtu suurendamisest ei piisa ja teha tuleb süsteemseid muudatusi. Esitame enda ettepanekud järgmiseks neljaks aastaks.
- Nimistu võtmine tuleb muuta noortele perearstidele atraktiivsemaks ja lihtsamaks.
Nimistuga alustamine ja töötamine on muutunud aina ajamahukamaks. Perearstikeskusega töö alustamine on tõeline bürokraatlik kadalipp ja aina lisanduvad nõuded ja kriteeriumid takistavad noortel arstidel oma praksisega alustamist. Suur halduskoormus ei lase noorel arstil tegeleda ravimisega ja nõuab temalt aina enam mittemeditsiinilisi teadmisi ja oskusi, milleks tal ei ole ettevalmistust. Kui soovime Eesti perearstiabi praegusel kujul säilitada, siis tuleks perearstidel lasuvat halduskoormust märkimisväärselt vähendada. Lisaks peaks nimistu võtmine olema noorele arstile atraktiivne. Praegu tekib nimistu võtmisega arstile juurde väga palju mittemeditsiinilisi kohustusi ja ülesandeid, kuid vähe hüvesid. Nimistu võtmine peaks olema motiveeriv nii rahalises kui ka eneseteostuse mõttes.
- Tuleb luua riiklik asendussüsteem.
Tähtis on, et noor arst ei tunneks, et ta on nimistu külge aheldatud. Selleks on vaja riiklikku toimivat asendussüsteemi. Ka perearstid soovivad puhata suvel neli nädalat järjest. Paraku ei saa suur osa perearste ettenähtud puhkust võtta, sest ei leia endale asendajat. See probleem on eriti terav maapiirkondades. Võimalik lahendus oleks pidada nimistut kahekesi. Usume, et Eesti nimistusüsteem on kulutõhus ja toetab paremate tervisetulemite saavutamist. Seejuures on efektiivse süsteemi eeldus, et arstid ja õed ei põleks läbi.
- Eriala tuleb populariseerida, suurendada residentuurikohtade arvu ja parandada perearstide mainet.
Riik peab andma arstiteaduse eriala lõpetajatele selge sõnumi, et nad on ühiskonnas kõrgelt hinnatud spetsialistid, neid oodatakse esmatasandile ja kümneaastase õppe eest ollakse valmis maksma väärikat palka.
Kuigi aina rohkem kliinilist tööd toimub ambulatoorselt, siis endiselt suurendatakse proportsionaalselt rohkem haiglate rahastust. Riik peaks rahastamisel näitama, et esmatasand on tervishoiu seisukohalt tähtis ja seeläbi võimaldama esmatasandil teha efektiivselt oma tööd. Praegune mudel loob paratamatult olukorra, kus esmatasand ei saa oma ülesannetega hakkama, kuna senine rahastusmudel ei võimalda palgata piisavalt abipersonali. Seega on perearstid pandud patiseisu ja paraku kannatab seetõttu ka nende maine.
- Tuleb toetada uudsete digilahenduste kasutuselevõttu.
Tänapäevased digilahendused peaksid olema loodud koostöös perearstidega. Praegused lahendused ei sobitu perearstide töövooga ning muudavad töö aeglaseks ja kohmakaks. Eesti tervisetehnoloogiate turul puudub konkurents. Seega on vajalik riigi abi uute digilahenduste loomisel, kuna praegused teenusepakkujad ei ole motiveeritud kohandama süsteeme vastavalt perearstide vajadustele. Hästi töötav digilahendus võimaldab pakkuda paremat, kiiremat ja ohutumat arstiabi.
- Tuleb pakkuda tõlkeabi võõrkeelsetele patsientidele.
Integratsioonipoliitika murekohad jõuavad ka meditsiinisüsteemi – eeldame, et kõik arstid suudavad anda sama kvaliteetset arstiabi olenemata sellest, mis keeles patsient suhtleb. Paraku saab muukeelne patsient pealiskaudsemat arstiabi, kuna keelebarjäär takistab üksteise mõistmist. Ka statistikaameti andmetel on võõrkeelse elanikkonna tervisenäitajad kehvemad. Perearsti jaoks tähendab muukeelse patsiendiga tegelemine pikemat visiidiaega, samuti on keeruline mõista tema kaebuseid ja teda arusaadavalt nõustada. Oleme riigina nii tugev, kui tugev on meie nõrgim lüli. Seetõttu tuleb seista selle eest, et kõik meie ühiskonna liikmed saaksid võrdset arstiabi. Selleks tuleks vajadusel palgata (viipekeele) tõlke või teisi spetsialiste, et muuta perearsti vastuvõtud tulemuslikumaks.
- Tuleb soodustada ümber õppimist perearstiks.
Teise eriala spetsialist ei saa küll ilma ettevalmistuseta perearstina töötada, kuid arvestades praegust perearstide kriisi, peaks igal soovijal olema võimalik peremeditsiini residentuuri paindlikult läbida. Selleks peaks olema tagatud rahastus ja protsess peab olema ümberõpet soosiv. Selleks oleks tarvis muudatusi residentuurikorralduses.
Eesti Noored Perearstid 
1. Halduskoormus on nagu ikka ettevõtjal. Töövõtjana ei ole halduskoormust. Alati saab selle jaoks palgata inimesed, kes selle enda kanda võtavad: raamatupidaja, assistendi jne. Ettevõtjana on oma võlu omatahtsi korraldada tööd, aga ka sissetulekut. Alguses oli kõigil raske., ka 30 aastat tagasi. Alati on võimalik ka alustada tööd ilma haigekassa lepinguta. Kui motiveerib töövõtjana kindel palk ja sellega näete et eriala areneb, siis miksmitte. Mis aga paneb ennast täiendama, kui on kindel palk ja kuidas siis hüvesid juurde tuleb? Ebanormaalne on kindlasti kogu IT lahendus, kasvõi arvete koostamine ridade kaupa kõige kergemale haigestumisele, seal on automatiseerimiseks ikka väga palju võimalusi. Läbipõlemist väldib kindlasti muu personali professionaalsus ja piisav hulk (ikka 2000 se nimistu haldamiseks on vajalik 3 pereõde , kes on nii vaimse tervise õe oskustega, ämmaemanda oskustega kui haavaõe oskustega.
2. Kahte nimistust hallata kasvõi suvel asendades kolleegi , on hullumeelsus, sest teise nimistu haigeid ei tunne ja see muudab töö väga raskeks. Asendussüsteem on vajalik ja asendaja leidmiseks peaks olema piisav ressurss nii korralise kui erakorralise vajaduse katteks. Ei näe, et seda süsteemi ruttaks tegema riik. Riigil huvi puudub. Huvi on ainult perearstidel endil. Mingi variant oleks asendused korraldada kvaliteedisüsteemi kaudu, annaks korralikud punktid, kui oled nõus 2 x 2 nädalat asendama kolleegi teises praksises, teises tervisekeksuses, samal ajal on endal ka keegi asendamas. Inimesi see juurde ei toa, pakub aga vaheldust ja võimalust õppida ning leida ehk uusi lahendusi. Pereõe puhkuse ajal peab ka perearst tegema pereõe tööd ja see pole kuidagi arendav ega kulutõhus.
3. Perearsti mainet saab parandada ainult perearst ise, oma tööga, oma suhtumisega , oma laiaprofiilsusega, sellega et et ei väsi ega läbi põle. Abipersonali hulk ei aita, aitaks ka nende kõrge professionaalsus . Töömüra tuleks minimaliseerida ja läbi mõelda sisuliselt miks ja milleks ma midagi teen. Loomulikult ilma rahata ei kavatse keegi endast rohkem panustada. Riik lubab asju , mille sisuväärtus on kaheldav, kättesaadavust on reklaamitud kui mingit imet, abituse kultiveerimine ja veidrad sotsiaalabi probleemid on meie lahendamiseks jõudnud . Äriks ja kaubaks läheb inimestele ärevuse lisamine olgu siis labori tervisepakettide poolt, õuduslood abita jäämisest ja jätmisest kus iganes paigas.
4. absoluutselt, siisn võiks riik astuda pikema sammu
5. jah ja 6. jah